Punane hoiatus: Stralsund on hädas murettekitava õhukvaliteediga!

Punane hoiatus: Stralsund on hädas murettekitava õhukvaliteediga!

Täna, 24. augustil 2025, heidab Stralsundi õhukvaliteet pilgu ka õhusaasteainete põhjustatud väljakutsetele. Praegused mõõtmised Stralsund-Knieperdammi jaamas keskenduvad peamiselt õhus leiduvatele peentele tolmuosakestele (PM10). Piirnormi 50 osakest kuupmeetri kohta ei tohiks ületada rohkem kui 35 korda aastas. Aga kuidas see tegelikult välja näeb?

Õhukvaliteeti hinnatakse kolme olulise väärtuse alusel: peen tolm, lämmastikdioksiid ja osoon. See pole nii lihtne, kui arvestada, et nende saasteainete piirväärtused on jagatud erinevatesse kategooriatesse. Õhukvaliteeti peetakse “väga halvaks”, kui lämmastikdioksiidi väärtused on üle 200 µg/m³, peentolmu puhul üle 100 µg/m³ ja osooni väärtused üle 240 µg/m³. Seevastu helgem on olukord “väga hea”, kus tervisele kahjulikku mõju ei ole oodata ja on parimad tingimused välitegevuseks.

Õhukvaliteedi mõõtmine ja selle mõju

Nagu näete, on mõõtmised üsna huvitavad: registreeritakse lämmastikdioksiidi ja osooni tunni keskmised väärtused. Peentolmu puhul on aga libisev päeva keskmine. Need andmed pole olulised ainult linna jaoks. Igal aastal sureb ELis hinnanguliselt 240 000 inimest enneaegselt halva õhukvaliteedi tõttu, mis rõhutab tungivat vajadust võtta meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks.

Kui õhukvaliteet tõuseb rohelisse tsooni ja kaugemale, küsivad paljud endalt: mida ma saan teha? Kui õhk on “väga halb”, peaksid tundlikud inimesed vältima sportimist õues, kui aga “halb”, siis on parem seda teha siseruumides. "Mõõduka" vahemikus on tervisemõjud ebatõenäolised, kuid tundlikel inimestel võivad need siiski esineda.

Uuendused WHO juhiste kaudu

Eriti ajal, mil arutatakse WHO uute õhukvaliteedi suuniste üle, muutub tervisele suunatud õhu piirväärtuste tähtsus veelgi selgemaks. Need põhinevad ulatuslikel teaduslikel teadmistel tahkete osakeste (nii PM2,5 kui ka PM10), lämmastikdioksiidi, osooni ja muude saasteainete mõju kohta. Eesmärk on kaitsta elanikkonda nii hästi kui võimalik. Kuid see pole veel kõik: WHO võtab arvesse ka liiva ja tolmutormide ülipeene tolmu ja osakeste tagajärgi tervisele.

Föderaalne Keskkonnaagentuur tervitab nende suuniste ajakohastamist ja kavatseb uurida nende olulisust õhusaaste kontrollimisel Saksamaal. Uued suunised on aluseks üleeuroopaliste piir- ja sihtväärtuste ülevaatamisele Euroopa Komisjoni poolt. Need on sätestatud seadusega ja neid tuleb järgida alates teatud ajahetkest. See avaldab mõju ka elanikkonna tervisele, mis vajab kiiremas korras lähemat uurimist.

Kui mõtleme sellele, kuidas õhukvaliteet meie igapäevaelu mõjutab, saab selgeks, et meil kõigil on oma osa. Olgu selleks siis rohkem kõndimist, ühistranspordi kasutamist või isegi väikseid muudatusi igapäevaelus. Ainult üheskoos saame tagada, et õhk, mida me hingame, muutub puhtamaks – ja võib-olla isegi veedame järgmise aastavahetuse ilma peentolmu kõrge tasemeta.

Järgmised sammud käivitavad olulised arutelud ka Stralsundi linnavolikogus. Sest rohkem kui lihtsalt teoreetilised piirväärtused on kodanike jaoks üliolulised. Lõppkokkuvõttes on igaühe enda otsustada, kas pühenduda õhukvaliteedi parandamisele. Ja kui isegi aastavahetuse ilutulestik aitab peentolmu probleemile kaasa, peaksime silmad-kõrvad lahti hoidma.

Lisateavet Stralsundi praeguse õhukvaliteedi kohta saate lugeda aruandest Läänemere ajaleht samuti veebisaidil uute juhiste üksikasjad Föderaalne Keskkonnaagentuur loe üles.