Fookuses perevägivald: naiste varjupaik pelgupaigana alates 1995. aastast

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ursula Dippold räägib koduvägivallast ja naiste kaitsest Parchimi naiste varjupaigas. Praegune statistika ja väljakutsed.

Ursula Dippold spricht über häusliche Gewalt und den Schutz von Frauen im Frauenhaus Parchim. Aktuelle Statistiken und Herausforderungen.
Ursula Dippold räägib koduvägivallast ja naiste kaitsest Parchimi naiste varjupaigas. Praegune statistika ja väljakutsed.

Fookuses perevägivald: naiste varjupaik pelgupaigana alates 1995. aastast

Mecklenburg-Vorpommernis on perevägivald probleem, mis puudutab kahjuks paljusid inimesi. Nende vägivaldsete tegude keskmes on sageli eelkõige naised. Ludwigslust-Parchimi linnaosa naiste varjupaiga endine juht Ursula Dippold käsitleb hiljutises vestluses perevägivalla erinevaid tahke ja illustreerib teema aktuaalsust. Piirkonna esimene ja ainus naiste varjupaik avati 1995. aastal ning on nüüdseks pakkunud turvalist varjupaika paljudele naistele ja lastele. See asutus, mida haldab AWO Ludwigslust linnaosaühendus, on eluliselt tähtis kõigile neile, kes soovivad vägivalla tõttu uut elu alustada.

Perevägivalda esineb kõigis ühiskonnaklassides. Naised on sageli need, kes kannatavad. Dippoldi sõnul ei ole mehed ainult füüsiliselt tugevamad, sageli on nad ka peamised leivateenijad, mis muudab naised majanduslikult sõltuvaks. See dünaamika jätab paljud naised vägivaldsete suhete lõksu. Sageli aga ei kasutata rahalisi ja praktilisi toetuspakkumisi piisavalt ära. Naiste varjupaik pakub ruumi 15 naisele, kes leiavad siin kaitstud keskkonnas aega oma tuleviku üle järele mõelda.

Pilk statistikale

Vägivalla all kannatanute arv on murettekitav. Valju bmbfsfj.de Iga kolmas naine on vähemalt korra elus langenud füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks. Eriti puudutab see puuetega naisi, kes kogevad vägivalda kaks kuni kolm korda sagedamini kui rahvastik. 2024. aastal langes Saksamaal lähisuhtevägivalla ohvriks 171 069 inimest, kellest 79,3% olid naised. Need hirmutavad numbrid rõhutavad vajadust sellest probleemist rääkida ja tegutseda.

Teine murettekitav trend on digitaalse vägivalla kasv. Kurjategijad kasutavad internetti oma ohvrite kontrollimiseks ja hirmutamiseks. 2023. aastal teatati üle 17 000 digitaalse vägivalla juhtumist, kuid teatamata juhtumite arv on tõenäoliselt palju suurem. Üha enam kasutatakse sotsiaalvõrgustikke jälitamise ja ahistamise platvormidena, mis seab veelgi ohtu paljude naiste elud.

Abi ja tugi

Ludwigslustis asuv naiste varjupaik ei paku mitte ainult turvalist kohta, vaid ka vajalikku arstiabi ja psühhosotsiaalset tuge. Paljud varjupaika otsivad naised ei tea, et neil on õigus saada erinevat tüüpi abi. Naiste varjupaigas viibimine võib olla hüppelauaks vägivallavaba elu poole, isegi kui mürgiseid suhteid pole sageli lihtne maha jätta. Dippold teatab, et naiste varjupaigas veedetud aeg võimaldab naistel taastada oma tegutsemisvõime ja arendada uusi vaatenurki.

On oluline, et kannatanud teaksid, et nad ei ole üksi. Abi on saadaval ja see võib olla esimene samm parema tuleviku poole. Perevägivalla teema tuleb jätkuvalt tabude hulgast eemaldada, et võimalikult paljud kannatanud naised ja mehed leiaksid julguse abi otsida.

Üldiselt näitab see, et perevägivald on keeruline probleem, mis puudutab kõiki. Nagu Ursula Dippold ütleb: perevägivald saab alguse sealt, kus peaksite end turvaliselt tundma. Ärgem laskem sel selleni jõuda, vaid seisame selle asemel kõigi mõjutatud isikute õiguste ja kaitse eest.