Karin Prien: Keeletestid on kohustuslikud igale lapsele enne kooliminekut!

Karin Prien: Keeletestid on kohustuslikud igale lapsele enne kooliminekut!

Saksamaal on haridussektoris midagi toimumas ja praegu on arutelu keskmes eelkõige laste keeletase. Haridusminister Karin Prien plaanib testida kõigi nelja-aastaste ja vanemate laste keeletaset. Selle projekti eesmärk on tagada kohustuslik rahastamine, kui tuvastatakse suurenenud vajadus. Prien rõhutab, kui oluline on saksa keel laste haridusedukuse seisukohalt ja näeb seda edasiminekuks, kui iga laps valdab enne kooliminekut saksa keelt. Tema veendumuse võtab tabavalt kokku lause “Iga laps peab enne kooliminekut saksa keelt oskama”. Valju Maailm Enamikus liidumaades on juba kohustuslikud keeletestid, mille eesmärk on tagada, et keeleoskusdiagnoosid pakuksid õigeaegset tuge.

Föderaalosariigi algatuse “Haridus keele ja kirjutamise kaudu” (BiSS) raames töötati välja ka keele ja lugemise arendamise diagnostikavahendid, mida peetakse teaduslikult soovitatavaks. Keelepuudused tuleks enne kooli algust kirja panna, kasutades erinevaid teste, sõeluuringuid ja vaatlusprotseduure. NäiteksEelkooliealiste laste keeletest (KISTE)kasutatakse nõrkuste tuvastamiseks semantilistes, grammatilistes ja kommunikatiivsetes valdkondades. Rändetaustaga lastele on üksLiSe-DaZ, mis on mõeldud eelkõige nende keeleoskuse edendamiseks. Üksikasju nende testide kohta leiate aadressilt Haridusserver.

Keele edendamine liidumaades

Haridusministri sõnul peaksid liiduriigid ise otsustama, kuidas keeletoetusmeetmeid rakendada. Selles kontekstis muutub oluliseks, et vanemad oleksid protsessis aktiivselt kaasatud. Prien kritiseerib juba tõsiasja, et paljud lapsed ei valda enam korralikult põhioskusi, nagu kingade sidumine või rattaga sõitmine. Hea keeleoskus ja suhtlemisoskus on hädavajalikud, samuti on oluline vanemate roll – eriti kui arvestada lugemise olulisust laste keelelises arengus.

Viimastel aastatel on Saksamaal hakatud rohkem rõhku panema keele toetamisele algtasemel. Seda on muuhulgas näha 2014. aastal ilmunud Andrea Liskeri uuendatud ekspertiisist, mis tegeleb intensiivselt keeleoskuse hindamise ja keeletoega enne kooliminekut. Nende uuringu kohaselt on enamik föderaalriike seadnud oma haridusplaanides oluliseks sihipärased keeletoetusmeetmed. Pedagoogika spetsialistide portaal pakub põhjalikku teavet ja hinnanguid status quo kohta erinevates liidumaades.

Üleskutse vastutusele

Prien paneb korduvalt südamele, et laste keeleoskuse toetamine pole ainult õppeasutuste ülesanne; Oma osa peavad andma ka vanemad. Eelkõige mobiiltelefonide liigne kasutamine võib põhjustada vanemate ja laste vahelise suhtluse kannatusi, millel on negatiivne mõju väikelaste arengule. Nende soov on järgmises Pisa testis vähendada poole võrra nende laste arvu, kes ei vasta 4. klassi miinimumnõuetele. Praegused uuringud näitavad, et Saksamaa ei ole matemaatika, lugemise ja loodusteaduste valdkonnas saavutanud soovitud tulemusi.

Üldiselt näitavad kavandatud meetmed, et Saksamaa on aktiivselt keele arendamisele pühendunud. Andes kõigile lastele võimaluse oma keelt enne kooliminekut arendada, saaks panna aluse nende hilisemale õppeedukusele. Lapsevanemad ja haridusasutused peavad töötama käsikäes, et luua parim võimalik keeleline alus.