Schwesig nõuab omavalitsustele viivitamatult miljardeid abi!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Manuela Schwesig nõuab föderaalvalitsuselt Mecklenburg-Vorpommerni rahalist toetust eelseisva maksukaotuse korral.

Manuela Schwesig fordert finanzielle Unterstützung vom Bund für Mecklenburg-Vorpommern bei drohenden Steuerausfällen.
Manuela Schwesig nõuab föderaalvalitsuselt Mecklenburg-Vorpommerni rahalist toetust eelseisva maksukaotuse korral.

Schwesig nõuab omavalitsustele viivitamatult miljardeid abi!

Mecklenburg-Vorpommerni peaminister Manuela Schwesig kutsus selges pöördumises föderaalvalitsust eelseisva peaministrite konverentsi eel rahaliselt kompenseerima eelseisva maksukaotuse eest. Schwesig andis mõista, et föderaalvalitsuse praegused majanduse elavdamise meetmed, kuigi need on põhimõtteliselt positiivsed, ei ole omavalitsustele teostatavad, sest nad ei suuda rahalise kahjuga toime tulla. Tema hinnangul on vaja ülevaatlikke lahendusi, et saavutada parandusi nii riikide kui omavalitsuste jaoks. See mõjutab ka investeeringute kiiremat amortiseerumist, mis on omavalitsuste finantsstabiilsuse seisukohalt väga oluline, teatab Tixio.

Kuigi Mecklenburg-Vorpommerni majanduskasv oli eelmisel aastal tugev, tunnetavad liiduriigid endiselt jätkuva majanduslanguse mõju. Peaministri ja tema kolleegide päevakorras on sellised teemad nagu elektrimaksu alandamine, toitlustussektori alandatud käibemaksumäär ja kõrgem pendelrände soodustus. Schwesig sai toetust ka Saarimaa peaministrilt Anke Rehlingerilt, kes tõi mängu üleujutuste järgselt maksumaksjate jaoks kohustusliku loodusõnnetuste kindlustuse. Süddeutsche Zeitung andmetel nõuab Hesse ka rohkem rahalist abi, eelkõige selleks, et aidata kaasa föderaalvalitsuse suurenenud kaitsekulutustele.

Potsdami arutelu investeeringute suurendamise üle

Berliinis toimuvat peaministrite konverentsi saadab laialdane üksmeel nn investeeringuvõimendi vajalikkuses. See võib 2029. aastaks kaasa tuua osariikide ja omavalitsuste tulude vähenemise üle 25 miljardi euro. Kolmandat aastat järjest seisavad liiduriigid silmitsi majanduslanguse tagajärgedega. Nordrhein-Westfaleni peaminister Hendrik Wüst andis mõista, et piirkonnad ja linnad kannatavad praegu eriti föderaalvalitsuse investeerimisplaanide surve all. Föderaalkantsler Friedrich Merz ei viibinud USA-reisi tõttu kohal, kuid oli varem kohtunud riigipeadega õhtusöögil enne järgmist kohtumist 18. juunil, teatab MDR.

Konverentsi juhib Saksimaa peaminister Michael Kretschmer, kes tegutseb "omavalitsuste kaitsepühakuna" ja soovib tagada omavalitsuste rahulolematuse kuuldavuse. Nõuded on selged: kui föderaalvalitsus võtab vastu seadused, mis vähendavad tulusid, siis peab olema ka lahendus rahalise leevenduse pakkumiseks. Põhimõte “Kes tellib, see maksab” ütleb selgelt, et riigi ja kohalikud rahandused peavad olema kindlale alusele, et tulla toime tuleviku väljakutsetega.

Majanduslikud väljavaated globaalsete väljakutsetega silmitsi seistes

Neid rahanduslikke väljakutseid silmas pidades rõhutab liidu rahandusminister, et lühiajaliste meetmete täitmiseks peavad osariigid suutma võtta uusi võlgu. Siiski jälgib föderaalvalitsus hoolikalt, et ei erivarasid ega uut võlga ei kasutataks maksukahju hüvitamiseks. Selles kontekstis pole üllatav, et peaminister nõuab infrastruktuuri ja kliimakaitse erifondi kiiret väljatöötamist, et omavalitsuste rahamured kõrvaldada. Föderaalnõukogu hääletab abipaketi üle 11. juulil, mis võib olla veel üks oluline samm õiges suunas.

Üldiselt on selge, et teatud tasemel dialoog föderaal- ja osariikide valitsuste vahel on vajalik, et üheskoos majanduslike väljakutsetega toime tulla ja suund stabiilsele tulevikule seada. Põnev on näha, kuidas arutelud arenevad ja kas peaministrid suudavad oma mured läbi suruda. Rahulolematus kasvab ja Berliini vastutajate kohta on midagi öelda.