Lasud Zingstis: juht mõisteti õigeks – kes oli tegelik tulistaja?

Lasud Zingstis: juht mõisteti õigeks – kes oli tegelik tulistaja?

Täna tehakse esialgne järeldus šokeerivas relvavägivalla juhtumis Zingstis. 9. augustil 2024 toimus muuli eesväljakul kahe turvafirma vastasseis, mis kujunes unustamatuks puhkuseürituseks. Kaks Demmini meest said raskelt vigastada, kui autost tulistati. Stralsundi piirkonnakohus mõistis nüüdseks õigeks 24-aastase süüdistatava, kes arvati olevat auto juht. Sellest teatas Nordkurier, kes jälgis protsessi tähelepanelikult.

Süüdistust mõrvakatses ei suudetud tõestada, mistõttu ta mõisteti õigeks. Süüdistaja ja kaitse nõustusid: juht ei oleks saanud konkreetselt vigastatute pihta tulistada. Kohtunik Ulla Riedelsheimer rõhutas, et pole piisavalt tõendeid selle kohta, et kohtualune tulistas. Asi pole aga veel päris läbi, sest silmapiiril on uus kohtuprotsess teise kahtlusaluse vastu, teatab Tagesschau.

Šokeerivad sündmused leidsid aset kõrghooajal, kui Zingsteri muuli eeshoovis viibis arvukalt külalisi. Asjaomased mehed, 25-aastane ja tema 26-aastane elukaaslane, esinesid kaashagejateks ja taotlesid viiekohalise hüvitise väljamõistmist. Teadete kohaselt puhkes turvafirmade vahel vaidlus pärast seda, kui 24-aastane mees ja tema sõbrad asutasid pärast konkurentidest loobumist oma ettevõtte. Väidetavalt pidas kannatanu seda ohtu ja olukord eskaleerus.

Vastuolud ja ebaselge süütunne

Kohtuistungil ilmnes tunnistajate seas olulisi vastuolusid. Kaks inimest tuvastasid kostja kui tulistaja, kuid tagaistmel istuv tuttav väitis, et kaasreisija oli tegelik tulistaja. Üllataval kombel keeldus reisija kohtus ühtegi avaldust tegemast. Kohtunik Riedelsheimer järeldas, et väidetavalt rünnakuid toime pannud reisijat ei saa vastutusele võtta. See võib mõjutada eelseisvaid uurimisi.

Zingsti juhtum on osa Saksamaal suuremast probleemist: vägivaldsed kuriteod moodustavad vähem kui 4% politsei poolt registreeritud kuritegudest, kuid sellel on oluline mõju inimeste turvatundele, vahendab Statista. Vägivaldsete kuritegude arv tõusis 2024. aastal ligikaudu 217 000-ni, mis on kõrgeim näitaja alates 2007. aastast, mis kindlasti õhutab avalikku debatti julgeoleku ja valmisoleku üle vägivalda kasutada. Põhjused on erinevad ja ulatuvad sotsiaalsetest pingetest psühholoogilise stressini. Eelkõige on päästeteenistuste vastu suunatud vägivallaaktid saavutanud rekordtaseme ja peegeldavad murettekitavat arengut ühiskonnas.

Nüüd jääb üle oodata, kuidas riigiprokuratuur kohtuotsusele reageerib ja kas reisija suhtes algatatakse uus kohtuprotsess. Võimalik, et järgneb edasine uurimine ja avalikkuse tähelepanu on jätkuvalt keskendunud Zingstis juhtunule. Selles juhtumis kasutatud relva pole siiani leitud, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Peamiselt puhkepiirkonnana tuntud Zingstis illustreerib see juhtum traagiliselt, et elu varjukülg võib läbi paista ka kõige kaunimates kohtades. Kuigi arutelud õiguslike meetmete ja ühiskondlike tagajärgede üle jätkuvad, võivad mõjutatud isikud vaid loota, et õiglus läheb omasoodu ja selliseid juhtumeid hoitakse tulevikus ära.