Heinz Ocik: 60 aastat kirge Neubrandenburgi aiaparadiisis!

Heinz Ocik: 60 aastat kirge Neubrandenburgi aiaparadiisis!

Neubrandenburgist pärit 92-aastane Heinz Ocik vaatab tagasi muljetavaldavale ajaloole Neues Lebeni aiaühenduses. Ta on seal tegutsenud nüüdseks 60 aastat ja liikmenumbriga 31. Tema kirg aianduse vastu sai alguse kunagisest rabast heinamaalt, mida Willi-Bredel-Straße ja sellega piirnevate kortermajade ehitamine lõplikult muutis. Langev põhjavee tase nõudis aiaomanikelt olulisi korrektiive, mida Ocik meisterlikult valdas. Ta on loonud oma aeda väikese oaasi, mida ta suure pühendumusega hooldab.

Ta kasutab 600-liitriseid vihmatünne, et taimed saaksid piisavalt vett, isegi kui muld on viimastel aastatel kuivemaks muutunud. Varem müüsid aednikud oma toodangut Straussstrassel asuvas Konsumis, kuid tänapäeval korjab Heinz oma perele saaki. “Maasikad, sõstrad, karusmarjad, oad, kurgid, tomatid, sibulad ja porgandid” – tema aed pakub erinevaid puu- ja juurvilju, mis tulevad värskelt peenralt lauale.

Pikaajaline traditsioon

Heinz Ocik pole mitte ainult kirglik aednik, vaid ka käsitööline. Aastate jooksul arendas ta mitmesuguseid tehnilisi oskusi ja laiendas pidevalt oma vaatetorni, sealhulgas paigaldas uue DL12 ja lisab varikatuse. Aed pole oluline ainult talle ja ta naisele. Kogu pere – kolm tütart, kaheksa lapselast ja kaheksa lapselapselast – veedavad palju aega rohelises idüllis, mis võimaldab kogemusi jagada ja saaki nautida.

Nende aedade arendamine pole mitte ainult isiklik, vaid ka kultuuriline küsimus. Saksamaal on umbes 900 000 eraldiseisvat aiakrunti, mida kasutab umbes 5 miljonit inimest. Need eraldiseisvad aiad aitavad kaasa meie riigi rohelisele infrastruktuurile ja bioloogilisele mitmekesisusele ning on Saksa kultuuri lahutamatu osa. Aianduse alged ulatuvad aastasse 1814, mil asutati esimene aiandusühistu. Eriti kriisiajal, olgu siis sõdade või Saksamaa jagamise ajal, mängis puu- ja juurviljade kasvatamine aedades kohalikus toitumises olulist rolli. National Geographic rõhutab, et eraldiseisvaid aedu kasutatakse peamiselt mitteärilistel aianduslikel eesmärkidel ning neid kasutatakse ka puhkuseks ja enesega toimetulekuks.

Aiaelu üleminekul

Jaotuskultuur on aastate jooksul oluliselt muutunud. Näiteks SDV-s propageeris riik maaviljelusaedades kasvatamist ja tunnistas toiduainete tootmise tähtsust elanikkonna jaoks. Paljud aednikud ei pidanud mitte ainult oma aedu, vaid osalesid ka kogukonnaprojektides ning pakkusid osa piirkondlikust puu-, köögivilja- ja muude toodete tarnimisest. MDR annab aruandeid aednike kohta, kes kasvatasid oma tooteid rohkem kui oma vajadusi ja suutsid neid isegi pealinna eksportida.

Kuid isegi tänapäeval on aiad nõudlikumad kui kunagi varem. Ligikaudu 60 protsenti üürnikest on praegu üle 60-aastased, kuid noorte perede ja sisserändaja taustaga inimeste arv on märgatavalt kasvanud. See on märk arenevast ühiskonnast ning erinevatest vaadetest enesega toimetulekule ja looduse kogemisele. Sellele lisandub tõsiasi, et linnapiirkondades on krundi ooteajad sageli pikad, maal jäävad aiamaad kohati kasutamata.

Heinz Ociku jaoks jääb aga aiatööst rõõm. Ta peab hämmastavaks, kui erinevad on nooremate aednike meetodid. Ta jääb oma armastatud aias traditsioonidele truuks ja näeb selles väärtuslikku panust säästvasse eluviisi. Elu täis ilusaid hetki aias, mida iseloomustavad saagikoristus ja perekondlikud koosviibimised – tõeliselt roheline oaas Neubrandenburgis.