Ärev õhukvaliteet Stralsundis: peentolmu tase ületatud!

Ärev õhukvaliteet Stralsundis: peentolmu tase ületatud!

Stralsundi õhukvaliteeti jälgitakse praegu kriitiliselt, nagu näitab Knieperdammi mõõtejaam. 13. juunil 2025 keskenduti peentolmuosakeste (PM10) mõõdetud väärtustele, mille piirnormi 50 osakest kuupmeetri kohta on lubatud ületada kuni 35 päeval aastas. Õhu seisukorda ei hinnata mitte ainult peene tolmu, vaid ka lämmastikdioksiidi ja osooni järgi; nendele teguritele on määratud teatud piirväärtused, mis mõjutavad õhu kvaliteeti. Valju Läänemere ajaleht Õhukvaliteedi täpne registreerimine ja jälgimine on elanikkonna tervise jaoks hädavajalik.

Mis on aga need täpsed piirid, mis on meie kõigi jaoks olulised? Vaatame klassifikatsiooni:

• „Sehr schlecht“: Stickstoffdioxid > 200 µg/m³, Feinstaub > 100 µg/m³, Ozon > 240 µg/m³.
• „Schlecht“: Stickstoffdioxid 101-200 µg/m³, Feinstaub 51-100 µg/m³, Ozon 181-240 µg/m³.
• „Mäßig“: Stickstoffdioxid 41-100 µg/m³, Feinstaub 35-50 µg/m³, Ozon 121-180 µg/m³.
• „Gut“: Keine gesundheitlich nachteiligen Wirkungen.
• „Sehr gut“: Beste Voraussetzungen für Aktivitäten im Freien.

Peen tolm Saksamaal: murettekitav pilt

Õhukvaliteet pole probleem ainult Stralsundis, vaid kogu Saksamaal. Selle järgi Föderaalne Keskkonnaagentuur Viimastel aastatel on PM10 aasta keskmised väärtused langenud vahemikku 15–20 µg/m³ – palju vähem kui 1990. aastate 50 µg/m³. Sellest positiivsest arengust hoolimata on saastunud õhk endiselt tõsine terviserisk. Peen tolm võib põhjustada hingamisteede haigusi ja südame-veresoonkonna haigusi, kusjuures osakeste suurus mängib otsustavat rolli.

Saksa keskkonnaabi (DUH) avaldas hiljuti murettekitavad tulemused, mis näitavad, et 99 protsenti Saksamaa mõõtejaamadest ületab WHO peentolmu soovituse 5 µg/m³. Eriti šokeeriv on see, et ligi kolmveerand mõõtejaamadest ületab lämmastikdioksiidi tervistkahjustava taseme 10 µg/m³. DUH andmetel WHO piirangute järgimine võib igal aastal ära hoida 28 900 peentolmu põhjustatud enneaegset surma.

Õhukvaliteedi soovitused

Mida peaksid kodanikud tegema õhukvaliteedi halvenemise korral? Kui õhk on "väga halb", tuleks välistingimustes füüsilist pingutust vältida. Eriti ettevaatlikud peavad olema hingamisteede haiguste või muu tundlikkusega inimesed. Samuti tuleks vältida pingutusi "halva" õhuga, samas kui "mõõduka" õhuga on lühiajalised tervisemõjud ebatõenäolised, kuid sellega tuleks siiski arvestada.

Isegi kui vana-aastaõhtu ilutulestik võib põhjustada tahkete osakeste saaste lühiajalise suurenemise, ei mõjuta see oluliselt kogu aasta saastet. Ilutulestikud eraldavad igal aastal umbes 2050 tonni peent tolmu, millest 75 protsenti toimub ainuüksi aastavahetusel. Eriti ilmastikutingimused võivad neid peentolmu kontsentratsioone oluliselt mõjutada. Selliste andmete kogumine aitab jälgida õhukvaliteeti ja võtta õigeaegseid meetmeid.

Õhukvaliteedi teadvustamine ei ole ainult terviseprobleem, vaid ka sotsiaalne probleem, mis puudutab meist igaüht. Õhu puhastamiseks ja elanikkonna tervise kaitsmiseks on vaja ühistegevust.