Punane hoiatus: Stralsund on hädas murettekitava õhukvaliteediga!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Stralsundi õhukvaliteedi mõõtmised näitavad praegust peentolmu taset ja selle mõju tervisele 14. juulil 2025.

Luftqualitätsmessungen in Stralsund zeigen aktuelle Feinstaubwerte und deren gesundheitliche Auswirkungen am 14.07.2025.
Stralsundi õhukvaliteedi mõõtmised näitavad praegust peentolmu taset ja selle mõju tervisele 14. juulil 2025.

Punane hoiatus: Stralsund on hädas murettekitava õhukvaliteediga!

Stralsundi ja kogu Mecklenburg-Vorpommerni õhukvaliteet on elanikkonna jaoks oluline küsimus. Praegune aruanne aastast Läänemere ajaleht, mis põhineb viimastel, 13. juulil 2025 tehtud mõõtmistel, näitab, et õhukvaliteeti hinnatakse tahkete osakeste, lämmastikdioksiidi ja osooni taseme põhjal. Eelkõige keskendutakse peentolmu, eriti PM10 osakeste heitkogustele.

Mõõtejaamad, nagu Stralsund-Knieperdamm, registreerivad peentolmuosakesi iga tund, kusjuures PM10 piirväärtus on 50 osakest kuupmeetri kohta. Seda võib aasta jooksul ületada maksimaalselt 35 korda. Saksamaa praegused andmed näitavad, et aasta keskmised PM10 väärtused on praegu vahemikus 15–20 µg/m³ ja on alates 1990. aastatest oluliselt langenud. Föderaalne Keskkonnaagentuur suhtleb.

Praegused väljakutsed

Õhusaasteainete mõju tervisele ei tohiks alahinnata. Vastavalt uutele uuringutele Saksa keskkonnaabi Peentolmust ja lämmastikdioksiidist tulenev reostus on tervisele kahjulik peaaegu kõikjal Saksamaal, WHO peentolmu piirväärtust ületatakse 99% mõõtejaamadest. Nõuete täitmiseks kutsub DUH föderaalvalitsust üles piirväärtusi 2025. aasta alguseks kohandama.

Probleem muutub eriti aktuaalseks, kui arvestada, et peentolmu tõttu sureb ELis igal aastal 240 000 enneaegset surma. Ka Stralsundis tehti kehvade mõõtudega päevadel teatud soovitusi, sest tundlikud inimesed peaksid vältima füüsilist pingutust õues, kui õhukvaliteet on “halb”.

Põhjused ja väljavaated

Peentolmu saastamise põhjused on mitmekesised, alates liiklusest ja tööstusest kuni põllumajandustavadeni. Reostust soodustavad ka loodusnähtused nagu vulkaanipursked ja metsatulekahjud. The Mõõtmised näitavad, et väärtushinnangud on eriti kõrged suurlinnades, mis ei tulene ainult inimtegevusest. Ilmastikutingimused võivad samuti põhjustada peentolmu kontsentratsiooni suuri kõikumisi, näiteks kuival talvel või kuumal suvel.

Valitsust kutsutakse üles võtma selgeid meetmeid heitkoguste vähendamiseks, et säästvalt parandada õhukvaliteeti ja kaitsta piirkonna inimeste tervist. Teadlikkus õhukvaliteedist ja selle mõjust tervisele on tulevaste põlvkondade kaitsmisel lähiaastatel ülioluline.