Demokraatia ohus: linnapead hoiatavad kasvava äärmusluse eest!

Demokraatia ohus: linnapead hoiatavad kasvava äärmusluse eest!

Mecklenburg-Vorpommernis muutub mõiste „mahajäetud” üha enam praeguste sotsiaalsete väljakutsete sünonüümiks. Osariigi linnapeade huve esindav Schwerini linna- ja vallavolikogu näitab selgelt, et olukord omavalitsustes läheb aina hullemaks. Komisjoni pressiesindaja Susanne Miosga annab aru kasvavatest muredest ja vajadustest, mis linnapead painavad. Linna- ja vallavolikogudes muutub toon karmimaks, lugupidamine ja õiglus väheneb märgatavalt. Konstruktiivsed arutelud, eriti sellistel teemadel nagu ränne, ei tundu enam võimalikud. See toob sageli kaasa murettekitavaid olukordi, nagu linnapea Stefan Fassbinderi kohtumine Greifswaldis, mis toimus politsei kaitse all 2024. aastal.

Neubrandenburgis astus üks linnapea ametist tagasi kartuses oma eraelu pärast. Miosga hoiatab ohtliku trendi eest: "Rünnakud meie demokraatia ja ühiskonna väärtuste vastu sagenevad." Murettekitav märk on 2024. aasta kohalikud valimised, kus AfD-st sai paljudes kogukondades tugevaim jõud. Uuringud näitavad, et 38 protsenti valijatest soovib 2026. aasta osariigi valimistel uuesti AfD poolt hääletada. Boizenburgis teatab linnapea Rico Reichelt tapmisähvardusest, mille ta sai linnapeana kolme ja poole aasta jooksul. Kui ta 2022. aastal valituks osutus, peeti teda "linnast väljas olevaks" ja ta oli oma vasakpoolsete ideedega segadust tekitanud.

Kasvavad konfliktid ja äärmusluse mõju

Poliitiline meeleolu on pingeline: pärast 2024. aasta kohalikke valimisi tekkis Boizenburgis skandaal, kui linnapeaks valiti AfD ja paremäärmusliku rühmituse Kodumaa ja Identiteet häältega toetatud linna esindaja CDU-st. See tekitab küsimusi kohalike poliitiliste struktuuride usalduse taseme kohta. Pühendunud kodanikud sellistes linnades nagu Boizenburg, Ludwigslust ja Torgelow on aga pühendunud usalduse taastamisele ja konfliktidega konstruktiivsele lahendamisele. Näiteks Torgelow’s tehakse algatusi erinevate kultuuride rahumeelse kooseksisteerimise edendamiseks ning Pro Peace osaleb aktiivselt tegevuskavas, mille eesmärk on parandada sotsiaalset koostööd. Linnapea Kerstin Pukallus teeb Pro Peace’iga tehtava koostöö kohta positiivse vahekokkuvõtte.

Demokraatiavaenulikkuse taustal tekkivaid väljakutseid ei tohiks alahinnata. On murettekitav areng, et väikeste kogukondade pühendunud vabatahtlikud on konfliktidest mõjutatud ja surve valitud ametnikele kasvab. Pühendumine lugupidavale dialoogile ja tagasipöördumine demokraatlike väärtuste juurde on nõutud rohkem kui kunagi varem. Seda olulisem on, et nendele väljakutsetele vastataks selge tegevuskavaga, nagu Pro Peace pakub.

Viimased mõtted kaasamise vajalikkusest

"Me vajame kompromisse ja konstruktiivset tööviisi," rõhutab Reichelt, näidates sellega suunda, mille Mecklenburg-Vorpommerni poliitika peaks võtma. Vaatamata raskustele püsib kogukondade rahumeelse kooseksisteerimise ja demokraatlike väärtuste säilimise soov katkematu. Samas näitab linnapeade kasvav surve, et demokraatia ei ole kindel edu ja nõuab pidevaid jõupingutusi selle säilitamiseks. Lõppkokkuvõttes ei ole mitte ainult poliitikute, vaid iga üksiku kodaniku kohustus aktiivselt kaasa lüüa ja austava kooselu eest võidelda.