35 aastat Saksamaa ühtsust: mecklenburglased nõuavad palkade võrdsust!

35 aastat Saksamaa ühtsust: mecklenburglased nõuavad palkade võrdsust!

Reedel, 3. oktoobril 2025 jääb Mecklenburg-Vorpommerni mõtisklushetkeks paigale – 35 aastat pärast taasühendamist. Kuid rõõmustamise ja entusiasmi asemel valitseb piirkonnas skepsist ja rahulolematust, nagu näitab praegune infratest-dimapi uuring NDR-i nimel. 49 protsenti küsitletutest ütles, et nad ei ole taasühinemise tulemustega rahul, samas kui vaid 46 protsenti hindas neid positiivselt. Eriti kriitilised on arengute suhtes vanemad inimesed, nooremad aga vaatavad möödunud aastakümnetele optimistlikumalt. Mehed kipuvad olema õnnelikumad kui naised, kuid erinevus on üsna marginaalne.

Kuidas on siis lood selle taasühendamisega, mida tähistati 3. oktoobril 1990 Saksamaa ajaloo ühe keskse sündmusena? Peamine kriitika uuringule on ida-lääne püsivate palkade, pensionide ja varade erinevuste ümber, mida ei saa eitada. 50 protsenti küsitletutest nõuab nende erinevuste vähendamist, et tagada õiglasem jaotus ja osalemine. Viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks, näitab uuring, et kahe piirkonna palgalõhe on 17,4 protsenti.

Kriitika ja väljakutsed

Majandusolukord Mecklenburg-Vorpommernis on murettekitav; on ju töötuse määr siin vaid 7,8 protsenti – kõrgeim piirkondlike osariikide seas. Teine määrav tegur on sissetulekute erinevus: täiskohaga töötajad teenivad läänes keskmiselt 4810 eurot bruto kuus, idas aga vaid 3973 eurot. Need erinevused ei ole uued, kuid on muljetavaldavad: palgalõhe oli 2014. aastal veel 24,4 protsenti ja on kahanenud vaid 7 protsendipunkti ja seda ka tänu alampalga kehtestamisele.

1990ndad tõid paljude idasakslaste jaoks kaasa suure ebakindluse. "Sotsiaalsete muutuste juhtimise" professor Raúl Kollmorgen kirjeldab seda aega kahekordse murranguna, mis esitas idasakslastele suuri väljakutseid. Üle 40-aastased on tööturu muutustest eriti rängalt kannatanud ja paljud räägivad "kadunud põlvkonnast". Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid viivad teatud idapiirkondades jätkuvalt langusspiraalini.

Elatustase ja pärand

Erinevused ida ja lääne vahel ulatuvad aga palkadest kaugemale. Uuring näitab, et 2024. aastal said läänesakslased neli korda rohkem pärandit või kingitusi kui nende Ida-Saksamaa kolleegid. Ka leibkondade keskmine jõukus Läänes on oluliselt kõrgem. Lääne-Saksamaal on eraomandil pikad traditsioonid, samas kui Ida-Saksamaal läks pärast SDV natsionaliseerimist palju kaduma.

Ida-Saksamaal on sooline palgalõhe 5 protsenti väiksem kui läänes, kus see on 17 protsenti. Põhjus on selles, et SDV valitsus julgustas tugevalt naiste tööhõivet, sealhulgas lastehoiu pakkumist. Nagu eksperdid ja sotsioloogid selgitavad, on need ajaloolised erinevused sügavalt mällu kinni jäänud ja neil on praegustele elutingimustele oluline mõju.

Üldiselt on näha, milline on Mecklenburg-Vorpommerni ja üldiselt Ida-Saksamaa elanike tulevik. Vaatamata viimase kolme aastakümne jooksul tehtud edusammudele pole tee võrdõiguslikkuse ja kaasatuse poole veel kaugeltki sillutatud. Tasakaalustatud ja õiglase ühiskonna loomiseks tuleb kodanike häält kuulda võtta ja väljakutseid tõsiselt võtta – seda ei soovi mitte ainult noor põlvkond, vaid ka paljud, kes kogesid taasühinemist kui võimalust muutusteks.

Kui soovite rohkem teada saada piirkonna hetkemeeleoludest ja taasühinemise tagamaadest, leiate lisateavet siit: NDR, ZDF, t võrgus.