Alandlikkus igapäevaelus: miks töötab vähem rääkimist ja rohkem naeratust!

Alandlikkus igapäevaelus: miks töötab vähem rääkimist ja rohkem naeratust!

26. oktoober 2025 võiks olla paljude jaoks tavaline päev, kuid Lääne-Pommerist pärit pastori jaoks on sellel väga eriline tähendus. Loo autor sai postkaardi lõbusa tekstiga: "Head uudist on kaks. Esiteks: Jumal on olemas. Teiseks: sa ei ole." Põhja kuller teatab, et see humoorikas ütlus pani autori mõtlema alandlikkusele. Need kaalutlused on paljude inimeste jaoks olulised tänapäeva ühiskonnas, mida sageli iseloomustab edu ja enesekehtestamine.

Postkaardi üle silmanähtavalt rahul olev autor mõtiskleb nalja taga peituva sügavama sõnumi üle. Ajal, mil on nii lihtne ennast tähtsana tunda või teistele loenguid pidada, osutus sõnum värskendavaks meeldetuletuseks. Ta püüab leppida oma tühisusega ja keskendub kõige-teadmise asemel lahkusele. Selles kontekstis hakkab ta taas hindama alandlikkuse väärtust.

Alandlikkuse tähtsus

Alandlikkust käsitletakse kristlikus õpetuses kui põhivoorust, mida sageli valesti mõistetakse. Catholicus selgitab, et maailmas, mis on täis pealehakkamist, peetakse alandlikkust mõnikord nõrkuseks. Katoliku kiriku katekismus (Mt 5:3) näitab, et tõeline suurus seisneb iseenda Jumalast sõltumise äratundmises. Selle tagasihoidlikkuse taga peitub tugevus, mis on oluline mitte ainult usukogukonna, vaid iga üksikisiku jaoks.

Püha Thomas Aquino kirjeldab alandlikkust kui voorust, mis ohjeldab ülevuseiha. See alandlikkus oli esimeste kristlaste ja suurte pühakute, nagu vaesuses elanud püha Franciscuse või Lisieux' püha Thérèse'i, kes õpetas alandlikkuse "väikest teed" keskseks tunnuseks. Vikipeedia pakub huvitavaid sissevaateid ka termini “alandlikkus” arengusse, mis pärineb vanasaksa sõnast “diomuoti” ja tähendab “alandust”. See eeldab sisemist teenimishoiakut ja austust kõrgemate asjade vastu.

Elage igapäevaelus alandlikkust

Jääb küsimus: kuidas saate igapäevaelus alandlikkust praktiseerida? Catholicuse artikkel loetleb mõningaid viise, kuidas alandlikkust saab tegelikult elada: nende hulka kuulub oma piirangute tunnistamine, teenimine tasu ootamata ja andestuse otsimine. See on väljakutse meie eduhulluses maailmas, kuid alandlik elu viib rohkem rahuni iseenda ja Jumalaga.

Alandlikkuse olemus ei ole elada ilma ambitsioonide ja eesmärkideta, vaid viia need vastavusse Jumala tahtega. Järgides Jeesuse sõnu, et "kes ennast alandab, see ülendatakse" (Luuka 14:11), võib igaüks meist muuta vaatenurka ja mõista, et alandlikkus on revolutsiooniline ideaal, mis mängib olulist rolli mitte ainult vaimses valdkonnas, vaid kõigis eluvaldkondades.

See teeb selgeks: tagasihoidliku postkaardi sõnum mitte ainult ei pannud autorit mõtlema, vaid võiks olla ka üleskutse alandlikkusele meile kõigile. Maailmas, kus kõik püüdlevad kõrgeima punkti poole, on ehk aeg astuda samm tagasi ja õppida ka “vait olema ja naeratama” – lihtne, kuid võimas tänu- ja austushoiak.